noortevahetus "World Class Stories"

Rahvusvaheline noortelaager Saksamaal
"World Class Stories"
28.12.2014-4.01.2015

Aastavahetusel toimub jälle Saksamaal Alam-Saksimaal St. Andreasbergis vahva noortelaager „World Class Stories“, kus kohtuvad 16-21 aastased noored eestlaste jaoks põnevatelt maadelt Eestist, Poolast, Saksamaalt, Gruusiast, Tuneesiast ja Tšehhist.

Euroopa arengu aastast inspireerituna toimub järjekordne, erakordselt põnev aastavahetuse laager Saksamaa imekaunis mägises Harz piirkonnas.

Areng on suur sõna, mida igaüks mõistab omamoodi ning ka laagris on igaühel võimalus keskenduda täpselt sellisele arengule nagu ta ise näeb, olgu see siis isiklikul või globaalsel tasandil. Teema võib tunduda raske ja igav, kuid viis, kuidas sellele läheneda teeb kogu kogemuse eriti huvitavaks. Saame tuttavaks digitaalse jutustamisega ja läheneme teemale väga looval ja kunstilisel viisil. Olgu see siis filmi, koomiksi, animatsiooni või fotode tegemine - kogu vajaliku oskuse omandad laagris, kus ka toimub suur uue aasta vastu võtmine!

 

Laagri päevik:

Teekond Sonnenbergi ja 1. päev

Reis algas vara ja kõik olid väga unised, seega esimese hooga ei jäänud kellelegi nimed meelde. Bussireis kestis 25h, meil oli palju aega, et üksteisega tutvuda ja me klappisime kohe. Kõik said läbi omavahel ja olid väga abivalmid ning toetavad. Sõit Saksamaale oli väga pikk, nii et lõpuks olid kõik nii tüdinenud, et tahtsime lihtsalt juba kohale jõuda ning voodites magada. Kohale jõudes esimese asjana saime oma toavõtme ja tubadesse jõudes me langesime voodisse. See oli nagu paradiis. Esimese päeva õhtul olid tutvumis – ja nimemängud, 50 nime ühe õhtuga selgeks õppida ei ole õldse lihtne, kuid tublimad suutsid korraks sellega hakkama saada. Kuigi kõik tundub ülimalt huvitav, sai siiski väsimus meist kõigist võitu üsna varakult.

2. päev

Esimene täispikk päev. Ärgata kaunis Sonnenbergis ja möista, et sul on veel ees terve nädal nende imeliste inimestega oli imetore. Hommik algas kergest nimede meeldetuletamisest ning seejärel algas hommikune Seminar, kus räägiti lähemalt, mis meid siin laagris ees ootab. Terve päev oli enamasti puhendatud tutvumisele ning grupistegevustele, et inimesed kiiresti tutvuksid ja harjuksid uksteisega.Öhtuks oli mul tunne, nagu ma teaks osasi inimesi juba aastaid. Sain ruttu köigiga tuttavaks ja öhtul läksin hea tujuga magama.

3. päev

Silmapilk ning kätte jõudnud kolmas päev. Vähemalt nii see tundub.. Peale hommikusööki  algas töötuba, kus nüüd juba keskendusime rohkem iseendale. Iga riik tegi lõpus „sketchi“ oma riigi headest ja halbadest külgedest. Õheskoos võtsime ette imelise jalutuskäigu lähedal asuvasse linna, Sankt Andreasbergi. Teel poodi näitasid Tuneesialased ja Gruusialased oma tõelist palet ja pidasid omavahel korraliku lumesõja. Õhtu tipphetkeks oli iga grupi enda väljamõeldud laulude esitamine. Välja tulid väga naljakad ja lahedad laulud, terve saal sai kõvasti naerda ja elati aktiivselt kaasa.

4. päev

Täna oli väga hea päev. Mulle väga meeldisid ülesanded, mida pidime tegema grupis. Samuti meeldis ka “Digital Storytelling” projekti alustamine.  Eriti meeldib see, et olen grupis poisiga Poolast, kellega ma enne ei suhelnud väga palju ning nuud avastasin, et ta on väga huvitav ning tore inimene.  Olen röömus, et saan seda kirja kirjutada 2014. Aasta viimasel päeval. Mulle väga meeldib atmosfäär, mis laagris on. Tunnen end siin koduselt

5. päev

Olenemata aastavahetuse pikast peost, ärkasin juba enne kella üheksat. Ilm oli päikseline ja otsustasin minna jalutama. Tagasi jõudes sain teada, et nüüd läheme kõik koos jalutuskäigule. Teekond oli peaaegu sama, mida hommikul läbinud olin, ainult et veidi pikem ja lõpp-punkt oli kirjeldamatult ilus: vaade Sankt Andreasbergi  metsade ja maastikele. 
Pärastlõunal esitas iga rühm oma story tellingu ideed ning me alustasime nende tegemisega. Minu grupp otsustas teha lühifilmi. Alustasime võtetega koheselt. Meil sai rohkem nalja kui tööd teha, aga kokkuvõttes jäime stseenidega rahule. 
Õhtul oli meil filmikas, kus vaatasime  “Even the Rain’i”.  Päev oli olnud väsitav ja silm tahtis pidevalt kinni vajuda. Vaatamata sellele oli film niivõrd kaasahaarav, et suutsin lõpuni vaadata. See oli seda väärt. Filmi lõppedes oli näha, et suurem osa oli enne lõppu magama roomanud. Tegin sama.

6. päev

Reedene päev oli väga tegevusterohke ja huvitav. Peale neljapäevaseid ajurünnakuid, ideede selgitamist ja grupis kompromisside leidmist, oli väga tore asi lõpuks päriselt kätte võtta. Meil kulus esimene pool päevast materjali filmimisele, teine pool filmi kokkumonteerimisele. Filmisime erinevates kohtades ja õppisime arvestama iga koha eripäraga. Sai palju nalja ja vahel naersime ikka nii, et kõht kõveras. Film oli soovitatav valmis saada kella kaheteistkümneks, aga meie (ja kõik teised grupid) hakkasime siis alles filmi kokku lõikama. Alguses mõtlesime, et mis seal ikka, poolteist tundi tööd ja ongi valmis. Tegelikuses jamasime sellega pea neli tundi! Aeg lendas enneolematult kiiresti - mõtlesime, et oleme arvuti taga istunud vaevalt tunnikese. Aga kui film valmis sai, nägime üllatusega, et on juba aeg õhtusöögile minna. Kuid meie film sai väga naljakas ja päris hästi viimistletud - olime ise oma tulemusega rahul ja ei suutnud oodata aega, millal seda seminarikaaslastele näidata saame.

7. päev

Laupäev oli väga emotsionaalne. Saime vähe magada, nagu juba kombeks oli, ja läksime hommikul lähedalasuvasse linna nimega Goslar. Sõitsime umbes pool tundi mägede vahel ja nautisime vaadet. Goslar oli väga armas linnake ja me saime seal natukene aega ringi vaadata. Pidime linna keskel flashmobi tegema, aga see ei tulnud meil just kõige edukamalt välja. Jõudsime lõunaks tagasi Sonnenbergi ja valmistusime enda digital storyde esitamiseks. Külalistena lisandusid meiega kõrvalseminaris olevad vanemad inimesed, kes ka meiega väikse talk show tegid. Saime palju huvitavat teada ja teiste arvamusi kuulda. Õhtul andsime tagasisidet ning tegime kokkuvõtva arutelu. Kõik, kes tahtsid said ka midagi kogu grupile öelda. Saime kõik üksteistele midagi ilusat ja toredat paberile kirjutada, et mälestused paremini alles jääks. Mina ja ka paljud teised imestasid, kui lähedasteks on võimalik nädala ajaga saada. Õhtu lõpetasimegi selle toreda tegevusega. Nädal aega Sonnenbergis jäi liiga väheseks ja mitte keegi ei tahtnud koju minna.

 

Osalejate tagasiside:

"Nüüd sellele nädalale tagasi vaadates võin tõdeda, et elamusi, kogemusi ja õppetunde ma tõepoolest sain, ja veel milliseid!"

"Esimest korda elus tundsin, et kasutan antud aega ära nii hästi, kui suudan. Õppisin inimesi paremini tundma ning avastasin, et igaüks ei ole üldse selline, nagu ta esmapilgul paistab."

 

Projekti korraldas Internationales Haus Sonnenberg - Sonnenberg Kreis e.V.

Projekti partner Eestis on MTÜ HeadEst

Projekti toetas ELi rahastusprogramm Erasmus+