noorteprojekt "ALL QUIET"

I maailmasõda algas sada aastat tagasi. See sõda pani aluse praegusele Euroopale ja muu hulgas tekkis selle verise konflikti tulemusena ka Eesti Vabariik. I maailmasõja mõju teadvustamiseks, mõtisklemiseks ja moodsa rahumeelse Euroopa märkamiseks algatas meie hea partner Belgias JWC projekti "All Quiet" ehk "Kõik on vaikne".

1914-1918 sõda pidi lõpetama kõik sõjad. Tänaseks teame me paremini... II maailmasõda, genotsiid, massiküüditamine, Hiroshima, külm sõda, Berliini müür, Balkani sõjad, Ukraina, Afganistan, Aafrika...

  • Kas õppetunnid ei ole veel õpitud?
  • Mida tähendab see valu ja kaotused?  Enam kui 9 miljonit surnut ja mõttetu sõda.
  • Kuidas on sellega seotud Euroopa Liidu teke - vabaduse ja õitsengu lubadus?

LOE EESTI SEOSEST I MAAILMASÕJAGA

Projekti teemad on sõda, rahu ja demokraatia. Projekti peamine eesmärk on suurendada noorte huvi rahu ja demokraatia vastu, mõelda kuidas need on viimase saja aastaga muutunud ning mida need sõnad tähendavad iga inimese jaoks. 

I maailmasõja suurimad lahingud toimusid Belgia territooriumil. Just neis kohtades toimuvad ka projekti tegevused.

Eesti partnerid on MTÜ HeadEst ja meie vahendusel Tallinna Pääsküla Gümnaasium, kelle õpilased projektis osalevad huvijuhi Liis Ensoni juhtimisel.


Mida projekt endast kujutab?
Projektis osaleb 8 Euroopa riiki - Belgia, Eesti, Itaalia, Iirimaa, Põhja-Iirimaa, Hispaania, Holland, Saksamaa. Projekt toimub 2015-2016. Selle käigus toimub 5 rahvusvahelist kohtumist.
Sellele lisaks soovitame teha ka projektiteemalisi tegevusi koolis. 
Projektis osalevad 16-20aastased noored.

2015. aastal toimub kolm kohtumist:
1. Ettevalmistav kohtumine - 6.-8.veebruar, Brüsselis - osaleb projekti koordinaator. 
2. Koolitus - 8.-12. aprill, Leuvenis - osaleb 1 noor ja 1 õpetaja.
3. Nootekohtumine - 14.-21. juuli, Mesenis - 5 noort ja 1 grupijuht.

 

KUIDAS LÄHEB?

3. 14.-21. juulil osales Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi grupp noortevahetuses.

Osalenud noored ütlevad "Kokkuvõtteks võime öelda, et nagu eestlastel ikka – algul ei saand vedama, pärast ei saand pidama."

Noorte muljed

"Istusime teisipäeva varahommikul lennukisse teades, et saame reisida ning varuda uusi teadmisi ja uusi tutvusi. Projekt ’’All quiet’’ oli organiseeritud vabatahtlike belglaste poolt, mille eesmärgiks oli projektis osalenutele anda rohkem teada esimesest maailmasõjast ja sellega seotud asjaoludest.

Pojektis osales Euroopast 7 erinevat riiki – Eesti, Hispaania, Põhja-Iirimaa, Lõuna-Iirima, Itaalia, Saksamaa, Belgia.See tähendas seda, et kogu jutt käis inglise keeles ehk saime oma natuke kehvas seisundis olevat inglise keelt harida.


Meie ööbimispaik asus Mesenis, mis on Brüsselist umbes 130 km kaugusel. Meid jagati eraldi tubadesse ja pidime olema teiste riigi inimestega. Meie tubades ei olnud wifit mis oli väga hea, sest siis oli põhjust teistega kiirelt suhtlema hakata. Ümbruskond oli kaunis ja meeldiv. Seal oli lõkkeplats, jalgpalliväljak,võrkpalliplats ja palju muud.

Esimsesl hommikul oli  icebreaker ehk alustasime erinevate mängudega, kus pidid teistega palju suhtlema ja arusaama kuhu gruppi sa kuulud. Selle mängu naljakaim hetk oli see kui kõik pidid gruppidesse võtma oma lemmik jäätise järgi, eestlased olid ainukesed kellele meeldis piparmündi jäätis ja teised vaatasid meid väga imelikult, sest neile ei tundunud see jäätis just meeldiv. Samal hommikul anti meile kõigile ümbrikud, milles oli kellegi teise nimi ja tegu. Nädala jooksul pidid sa selle inimese panema tegema seda tegu ja kui sa said sellega hakkama said tema ümbriku endale ja said jäkata. Ülejäänud päeva veetsime oma rahvusvaheliste gruppidega gps mängu mängides. Ja õhtu lõpetas kultuuriõhtu, kus iga riik rääkis endast ja tutvustas oma rahvustoitu.


Teine päev oli väga tihe päev, alustasime väljasõiduga peale hommikusööki ja jõudsime tagasi umbes kell üheksa õhtul. Selle aja sees külastasime me Tyne Coti surnuaeda,  In Flanders Fields muuseumis,  ning savituba.  In Flanders Fields muuseumis nägime vahendeid mida kasutati selles sõjas ja kuidas inimsesed enda riietasid,kaitsesid ning palju muud. Savitoas said kõik meisterdada ühe langenud sõduri, millele kinnitatakse tegija nimi ja ühe langenu nimi. Tyne Coti surnuaias pidime me erinevatele küsimustele vastama ja õiged hauakivid leidma.

Kolmandat päeva alustasime me aruteludega mis olid seotud pagulastega, seal pidi palju arutama ja tiimiga koostööd tegema. Pärast seda läksime me umbes 10km rattamatkale mille käigus käisime veel läbi läheduses olevaid surnuaedasid ja mälestuspaiku. Päeva lõpetasime me see õhtu magusalt ehk siis me tegime šokolaadi. Kõigil oli pärast väga paha olla ja magusat ei tahtnud keegi.


Viiendal päeval käisime me taas läbi palju surnuaedu. Nägime kuhu on maetud kõige nooreim ja vaneim sõjas langenu. Ühes surnuaias liitus meiega giid, kes jutustas väga põneva loo ja viis meid linna peale muid mälestusmärke vaatama. Igal mälestusmärgil oli oma pikk ja kindel jutt. Nägime ka posti mille najal inimesi maha lasti, me tegime seal ka vaikuse hetke. Kuna päev oli pikk anti meile raha ja saime ise õhtusöögi endale osta.

Kuuendal päeval tehti meile suur üllatus ja viidi lõbustusparki. Kus saime oma uute sõpradega olla ja lõbutseda. See lõbustuspark oli kahjuks nii suur, et meile antud ajaga me seda läbi siiski teha ei suutnud.  Kõik olid äärmiselt õnnelikud ja ka läbimärjad kuna seal oli palju veeaktraktsioone. Aga mis peamine me saime olla koos sõpradega.

Viimasel päeval oli mälestustseremoonia, mis oli Peach Pooli ääres. Seal oli meil 2 minutit vaikus hetke ning iga riik esitas kas laulu või luuletuse. Lõpuks lasime me kõik vette oma tehtud paberist mooni, millel olid meie head soovid. Kogu tseremoonia oli väga emotsionaalne. Õhtul saime kõik koos lõkke ääres istuda ja viimast õhtut nautida. Muidugi igal õhtul oli meil ka vabaaeg. Saime mängida erinevaid mänge ja luua tuttvusi. Aga viimane päev oli see kõige emotsionaalsem ja kokku hoidvam.


Kokkuvõtteks võime öelda, et nagu eestlastel ikka – algul ei saand vedama, pärast ei saand pidama. Saime nii palju ülivahvaid inimesi oma tutvusringkonda, et ära lahkuda oli tohutult kurb. Saime näha Belgiat ja ta mega suuri maisi,- kapsa,- ja kartulipõlde. Ja saime esimesest maailmasõjast tohutult rohkem teada. Saime aru, et tegelikult tunneme me kõik hinges kurbust ja elasime ise seda kõike läbi kui olime surnuaedades või teistes paikades. Jäime kogu reisi ja inimestega väga väga rahule kuigi lahkudes olid pisarad silmas jäävad sellest reisist ainult positiivsed mälestused. Me kõik loodame,et saame sinna veel tagasi minna, oma teadmisi harida ja neid toredaid inimesi veel näha."

Õpetaja Mare Arusaare kogemused:

"Kokkusaamise kohaks oli seekord Belgia kõige väiksem linn Mesen  (inglise keeles on linna nimena rohkem tuntud Messina), mis asub Lääne- Flandrias ,  piirkonnas, mis oli I maailmasõja üheks ohvriterohkemaks lahingutandriks. Piirkond omab erilist tähtsust iirlaste ning ka uus-meremaalaste ajaloos-just siin võitlesid nende diviisid koos teistega saksa vägede vastu.

Hostel “Peace Village” (peacevillage.be/en) oli kõikide gruppide  (iirlaste, põhja-iirlaste, itaallaste, hispaanlaste, sakslaste, belglaste ja meie) elukohaks ja seal toimusid ka erinevad töötoad ning esitlused. Põnevaid teemasid oli palju: esitleti oma riiki ja rahvast, rahvustoitu; räägiti põgenike probleemist I maailmasõja ajal ja praegu, külastati Ypres´i ja Poperinget, muuseume,  erinevaid kalmistuid ( neid on seal palju, kuna selles piirkonnas hukkus u 600 tuhat inimest), tehti jalgratta- ja jalgsimatku. Ypres`is sai igaüks anda oma panuse 600 tuhande keraamilise kuju  loomisel (iga piirkonnas hukkunud sõduri mälestuseks).

Tõsiste tegemiste kõrval oli aega ka lõbustusteks- ühe päeva veetsime Bellewaerde (www.bellewaerde.be/en) lõbustuspargis.

8 päeva möödus kiiresti ning kahju oli uutest sõpradest lahkuda. Enamus loodab järgmisel aastal uuesti minna, sest organisaatorite sõnul on eelistatud need, kes on juba kord sellest kõigest osa saanud.

Kohtumiseni Belgias 2016.aastal!"

2. 8.-12. aprillil toimus koolitus Leuvenis, Belgias.


Liis kirjutab: "8.04-12.04 toimus järjekordne projekti kohtumine Belgias. Seekord oli tegemist ettevalmistava koolitusega Leuvenis. Koolitusel osales grupijuht ja üks noor igast partnerorganisatsioonist.
Tegemist oli väga sisuka ja intensiivse koolitusega.
Esimesel koolituspäeval tutvusime Ypresi linnaga, kus leidsid aset ühed verisemad lahingud I maailmasõja ajal. Külastasime I maailmasõja teemalist muuseumi, mis andis väga hea ülevaate Belgias toimunud lahingutest ja üldisest olukorrast I maailmasõja ajal. Samuti oli meil võimalus käia kahel sõjaväe surnuaial- Saksa ja Inglise sõdurite haudadel. Samuti oli meil võimalus näha Menin Gate- mälestuspaika sõjas kaduma jäänud sõduritele, kus oli rohkem kui 50 000 nime. Märkimisväärne on ka mälestustseremoonia, mida peetakse juba rohkem kui 85 aastat, iga päev kell 8 õhtul Belgia aja järgi.
Teine ja kolmas koolituspäev oli täis erinevaid töötubasi, mille käigus tutvusime lähemalt projekti ideega ja  I maailmasõjaga; arutlesime rahu ja sõja teemadel; kuulsime  Eroclio ja Makedoonia esindajate ettekandeid; tutvusime erinevate teemadega I maailmasõja ainetel- nt naised I maailmasõjas; kuulasime iga osaleja ettekandeid olukorrast nende riigis I maailmasõja ajal; tegime esimesed sammud leidmaks erinevaid meetodeid, kuidas ajaloo õppimist põnevamaks muuta."
Lilli (Eesti noor): "Kohtumine oli minu jaoks suur väljakutse ning silmaringi laiendav. Koolitus oli väga hästi organiseeritud ja põnev. Mul on väga hea meel, et sain koolitusest osa võtta. "
Ees ootab suvine noortevahetus, mis tõotab tulla tõeliselt põnev."


  1. 6.-8. veebruaril toimus Brüsselis projekti koordinaatorite ettevalmistav kohtumine, kus saadi omavahel tuttavaks, tutvuti projekti taustaga ja tehti edasisi plaane ning kokkuleppeid.

"Eelkohtumine oli väga edukas. Osalejad said omavahel tuttavaks, saime aimu, mis hakkab järgmise aasta jooksul juhtuma, mida oodatakse osalejatelt. Tutvusime ka projekti idee autoriga, kes tutvustas lähemalt oma ideed ja visiooni projektist. Panime paika ka esialgse aprilli koolituse plaani." kohtumisel osalenud projekti koordinaator Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi huvijuht Liis Enson

LOE PROJEKTI ALGATAJA JA JWC PRESIDENDI EDDY VAN MOERKERKE KÕNET PROJEKTI TAUSTAST

 

Projekti rahastab EL programm Kodanike Euroopa