Noortealgatus "Meelte mosaiik"

Logo autor projekti osaleja Marju Telliskivi, tehniline lahendus Hardi Heinvere. Foto projekti avaseminarilt ja Paides tundi andmas.

Noortealgatusprojekt „Meelte mosaiik“ on uudne pilootprojekt, mille suur eesmärk on suurendada sallivust ühiskonnas. Meie projekti on kaasatud nägemis- ja kuulmispuudega noored ning koolid kõikjal Eestis. Projekti algatajad usuvad, et sallivus peaks olema loomulik osa meist kõigist, mitte eraldi eesmärk või komme. Sallimatus tuleneb sageli oskamatusest, teadmatusest ja ebakindlusest. Oskav, teadev ja enesekindel inimene ei pea teisi alandama või ründama ning on erinevustele avatud ja abivalmis. Meie varasemad projektid on tõestanud, et inimesed teavad erinevatest puuetest ja sellega kaasnevast väga vähe ning seetõttu nad ei tea ega oska ka reageerida või halvemal juhul reageerivad üle. Samas on seda väga lihtne muuta, kui neile lihtsalt ja toredasti infot anda.

Oma projektis soovime anda algklasside õpilastele suhtlemiskogemuse ja teadmised meelepuudega inimestest. Usume, et nii on võimalik mõjutada lisks lastele ka nende vanemaid ja vanavanemaid ning edaspidi ka nende oma lapsi. Selleks viivad kümne koolis algklassides kuulmis- ja nägemispuudega noored läbi toredad ja haridvad klassitunnid (45minutit).

Milleks see vajalik on?

Kõik kuulmis- ja nägemispuudega inimesed on kogenud vältimist või lapsikut kohtlemist ning neile meeldib võimalus ise arendada inimeste teadlikkust ning suhtlusoskust.

Projekti ettevalmistamise käigus tuumikgrupi nägemispuudega osalejad järgmised sõnumid mida nad soovikisd projekti käigus õpilastenii viia:

 

  • Võta pimedat kui normaalset inimest, ka temaga suhtlemisel.
  • Väiksematele: Pimedad lapsed mängivad samuti mudelautode ja nukkudega jne. Nad  on täiesti tavalised lapsed nagu nemadk.
  • Mitte tulla tänaval kiitma seda, kui tubli inimene ta on, kui ta üksi / juhtkoeraga liigub.  (Te ei lähe ju tänaval suvalise inimese juurde, ja ei kiida seda et ta oskab üksi koju minna).
  • Juhtkoer on tööloom,  ja süüa annab talle tema peremees / perenaine õigel ajal. Teised ilma omaniku loata süüa talle ei anna.
  • Pime inimene kuuleb väga hästi. Ka seda, kui tänaval valjult hõigatakse "Näe! Pime!". Olge viisakad.
  • Kui sul on sõber, kes ei näe, paku talle abi kuhugi liikumisel.

 

Kurtide sõnum:

Kurdid tunnevad näiteks samas, et nende kultuuri ei tunta piisavalt. Kurtide jaoks ei tähenda kuulmise puudumine esmajoones meelepuuet vaid seda tõlgendatakse kultuuri tunnusena.

 

Meelte mosaiigi tulemused:

  • Plaanitud 10 kooli asemel 16;
  • 34 klassi
  • enam kui 900 õpilast
  • 8 maakonda 

 

SAAVUTUSED:

 

  • oleme loonud uue metoodika kuidas noori kodanikKe sallivusest harida;
  • oleme loonud õpilaste küsimustest andmebaasi, mis on avaldatud projekti veebilehel;
  • oleme loonud küsimustest lühikesed õppevideod, mida kõik soovijad saavad eneseharimiseks ja õppetöös kasutada;
  • oleme tõestanud vajadust sellisel kujul edastatava informatsiooni järele;
  • saime kinnitust, et erinevad puudegrupid ei puutu omavahel kokku ja ei tea üksteisest eriti palju;
  • tõestasime meelepuudega noortele, et nad on palju võimekamad kui nad sageli arvavad ja neil on väga palju öelda, kuid selleks puuduvad sageli oskused ja võimalus;
  • tõestasime meelepuudega noortele, et ühiskonna sallimatus võib sageli tuleneda teadmatusest ja et enamus inimesed soovivad teada, kuidas olla sallivam ja abistav ühiskonnaliige, et kõigil oleks hea elada;
  • oleme loonud kaasamismudeli, kus puudega noored saavad harjutada ja kogeda eluks ning tööturul vajalikke oskuseid.

 

 

Loe kuidas Meelte mosaiigil läheb

Mida tahad teada või peaksid teadma kurtidest ja vaegkuuljatest?

Mida tahad teada või peaksid teadma pimedatest ja vaegnägijatest?

 

Mida see projekt meile andis?

Riho: Mida see mulle andis? Julgustunnet ja parandas esinemisoskust seletada seda, mida öelda tahan ning hea oli teha lastega koostööd.

Mida õppisin, mis kasu sellest oli nii mulle kui kuulajatele? Tundus et lastel tekkis huvi puuetega inimeste vastu ja kuidas tõesti võivad igal pool olla erinevad inimesed, keda ei pea kartma vaid kuidas neid hoopis aidata saaks, kui ta seda vajab. Mulle oli see kasulik ka magistritöö tegemisel. Millega soovin läbi viia küsitluse tööandjate, puuetega inimeste ja avalikus sektoris. Taoline selgitamisoskus on ka siis vajalik.

See teema on väga vajalik.Tore oli, et nii suur huvi oli ja kutsuti koolidesse tagasi ja taheti veel.

Sain teada, et teadmatust on väga palju. Puudega inimesed peavad ka ise aktiivsemad olema ja rohkem aktiivsemalt endast rääkima.

Christel:

Õppisin, et selliste projektide edukaks elluviimiseks on vaja head ja koostöötavat tuumikgruppi.  Samuti sain aru, et olen palju võimekam projektiga seotud asjade korraldamises ning sain kinnitust, et võtan asju täie tõsidusega. Olen arvamusel, et üldiselt läks hästi kogu projekt. Enamus algselt kaasatud nägemispuudega inimesi käis koolides rääkimas ja tutvustamas ning kindlasti oli märgata ka nende arengut tegevuste käigus. Tõusis inimeste julgus ja tahe kaasa lüüa erinevates tegevustes. Kindlasti olime väga edukad nii paljude koolide külastamises ning nii paljude lasteni jõudmises. Ning kindlasti selles, et käisime ka väiksemates koolides, mitte ainult  suurlinnade koolides.

Kuna tuumikgrupp jagunes kaheks- kuulmis ja nägemispuudega inimesed siis vahepeal ei olnud teada, kas ja mida teine pool korraldab. Seega oleks pidanud tuumikgrupp olema rohkem koostöötav. Järgmine kord peaks projekti sisse kirjutama isiklikuabistaja teenuse.

Isiklikust seisukohast õppisin ütlema ei ja oma sisetunnet rohkem usaldama. Samuti pean väga oluliseks igapäevast suhtlemist erinevate inimestega ning paremat oskust anda edasi infot huvitavalt ka algklasside lastele, kes vajavad selgitamist lihtsamini ja mängulisemalt. Ka oskus suhelda pedagoogidega on väga vajalik ning arenes antud projekti käigus kõvasti.

Kaire:

Minu jaoks oli käesolevas projektis kaasalöömine ja tegevuste läbiviimisele kaasaaitamine väga oluline, sest selle projektiga astusime väikese sammu ühe suurima probleemi lahendamisele ühiskonnas ja praeguses kontekstis just kurtide mõistes. Nimelt on probleemiks ühiskonnas levinud väärarusaamad, eelarvamused ja valedel alustel tekkinud hinnangud kurtide inimeste osas, mis takistavad suuresti nende integreerumist „tava“ühiskonda, osalemist igapäevaelus võrdväärselt kuuljatega ja töökohtade saamist. Selle projekti eesmärgiks oligi tekitada inimlik ja reaalne kokkupuude kurdi ja kuulja vahel ja anda võimalust lapsele õppida tundma seda huvitavat ja omanäolist kultuuri. Noorete jaoks, kes tunde läbi viisid oli ka see hindamatu kogemus, sest selle kaudu suutsid nad ületada väikeseid hirme olla ise aktiivsem pool suhtluses ja vabaneda kartusest tõrjutuse ees. Lapsed võtsid kõik noored avasüli vastu ja jäid neid pikisilmi tagasi ootama. Kuna lapsed on meie tulevik ja ma olen veendunud, et lapsepõlves kogetu võib vahel kustumatu mulje jätta, siis nende suurem teadlikkus läbi selle inimliku kokkupuute neljakümne viie minuti jooksul muudab ühiskonna tulevikus tolerantsemaks ja mõistvamaks teistsuguste suhtes.

Ma õppisin selle projekti käigus enim seda, et vahel on tarvis vaid väikest lüket või stiimulit mõlemale poolele, et esimene samm teineteise mõistmisel saaks astutud. Ja pärast seda väikest sissejuhatust pole rohkem tarvis. Kõik laskub tegelikult individuaalsele tasandile – siin pole tarvis rääkida kurtusest või kuulmisest. Kui mõlemad osapooled tunnevad huvi teineteise vastu ja soovivad õppida teineteist mõistma (mis selles kontekstis igal juhul ka toimis), siis ei ole muid takistusi. Kõige suuremaks takistuseks on hirm. Ja hirmudest saime kõik, kes vähemal, kes rohkemal määral üle. Ma õppisin ka tõeliselt kuulama kurte. Ma olen kasvanud üles kurtide ja kuuljate perekonnas ja ma olen enda jaoks mõlema kultuuriruumi sümboolika ja tähendused selgeks saanud. Aga liialt palju on olnud eeldamist ja mõtisklemist nendel teemadel, mis oleks nende jaoks parim – nad tahavad, et neid lihtsalt võetakse inimestena. Neile ei ole tarvis läheneda selle nurga alt, mis „võiks“ neid motiveerida või nende jaoks eriti kasulik olla, vaid rääkida nende kui inimestega. Vaadata mööda sellest, et nad ei kuule, sest see ei defineeri nende olemust.

Sisulise poole pealt on raske midagi öelda, mida oleks olnud tarvis teisiti teha. Just keskendudes tundidele – kõik toimis väga hästi ja oli iga kord uuenduslik ja loov. See viitas sellele, et iga inimese panus selles tunnis luges ja kujundas tunni vastavaks. Ma oleksin võinud teistmoodi oma aega planeerida ja rohkem leida aega, et leida erinevaid kurte ja nendega sel teemal rääkida süvitsi. Mitte pelgalt soovitada neile sellest kogemusest osa saama teatud iseärasuste pärast, mis peamiselt lähtusid lihtsatest põhimõtetest.

Hästi läksid palju asjad. Lapsed olid erinevad aga igas tunnis suutsime ümber kohaneda, et tund õnnestuks. Noored olid väga elavad ja pakkusid välja palju ideid. Iga kord avati kurtus erineva vaatenurga alt, mis tegi selle protsessi ka minu jaoks huvitavaks. Mulle meeldisid üldkohtumised meeskonnaga ja noortega. Kõik oli kuidagi väga vahetu, orgaaniline ja mõnus. Ja lisaks veel õpetlik, kõigile.

Tuumikgrupiga saime aeg-ajalt kokku ja informeerisime teineteist pidevalt kooliskäikudest ja selle kohta, millised koolid meid ootaks ja kuhu võiks minna. Aitasime teineteist võimalikult palju. Isegi käisime vahepeal kõik koos koolis, see tegi protsessi eriti huvitavaks!

Ma õppisin selle projekti jooksul palju aga üheks uueks asjaks oli minu esimene kokkupuude pimedatega. Ka minul olid hirmud ja tuhandeid küsimusi, mis ootasid vastamist aga millele kunagi vastuseid ei julgenud paluda – ehk solvan? Ja mulle meeldis taaskord vahetu olemine nendega ja süütundeta küsimine kõige kohta, mida ma varem ei osanud näha või mõelda. Ma olen neile lõputult tänulik, et nad olid valmis mulle end avama. Ja ma annan omalt pool kõik et kogetut ja teadmisi teistega jagada, et teistelgi hirme vähemaks keerata, sest pahatihti on need asjata.

Marilin: Sain teada, et inimestel on selle teema vastu suur huvi ja uudishimu on väga suur. Ja väga tore oli saada ka head tagasisidet.

Marju: Mind üllatas, et nii paljud õpilased on varem kurtidega kokku puutunud. Neile väga meeldis, et tunnid olid õpetlikud ja harivad.

Külli: Üllatas kui huvitatud õpetajad olid viipekeelest!

Mereli: See projekt andis mulle klassi ees esinemise kogemuse ja julgust. Olen saanud palju uusi tutvusi ja väga ägedaid kogemusi! Seda projekti peaks kindlasti jätkama.

Gerth: Mina sain palju infot kurtide kohta. Sain teada, et suudan lastega kontakti saada ja sain palju esinemiskogemust.

Jakob: Sain palju infot kurtide kohta. Erinevate puudega inimesed ei tea üksteise kohta eriti palju. Ja tore oli kogeda, et lapsed ei pööra pead ära ja on huvitatud.

 

Projekti rahastab programm Euroopa Noored.