Seminar Including physical disabilities in regular youth work

Young people and youth workers from five European countries met on June 20-25 in a seminar "Including physically disabled young people in regular youth work: reality or fantasy?". The seminar took place in North-Estonia. Participants were from Austria, Estonia, Finland, Poland and Spain.


The aim of the project was to bring together young people with physically disabilities and youth workers and work out a training and information plan, so that young people, young people with disabilities and youth workers would be better prepared to involve and accommodate physical disabilities.

The idea of the seminar grew out from previous projects, inclusion seminars and other projects, that showed that physically disabled young people often lack real possibilities to participate. There are many reasons for this. Young people don't know about youth work possibilities, as they are more involved in social work and medical services. And youth workers are also not prepared to involve them. So most of the times the main reasons are fair and lack of knowledge and information.

This seminar aimed to start working towards a future, where inclusion of physical disabilities would be reality more often.

Summaries and results will be published on this website:

 

ÜHE OSALEJA KOKKUVÕTE JA MÕTTED SEMINARIST:

Seminar Roostal.

Puuetega inimesed on nagu täiesti tavalise tervise juures olevad inimesed. Nad saavad hakkama iseseisvalt, kuigi vahel võivad nad vajada abi, aga see on igalühel nii. Inimeste erinevasse gruppi jaotamine on liialtatud, sest kõik puuetega inimesed on osavad, targad ning omamoodi. Nendega ei ole vaja käituda kui lastega, sest nad võivad küll välja näha nagu neid oleks vaja aidata kogu aeg, aga reaalsuses on nad palju tugevamad.

Seminar on näidanud mullle, et isegi kui sa oled erinev väljaspoolt paistes, oled sa sisemas nagu iga teine inimene. Siia seminarile tulles, olin ma väheteadlik nendest ning jagasin neid kogu aeg gruppidesse, sest vähene informatsioon nende kohta tekitas eelarvamusi ning kartust, et nendega peab käituma teisiti ning suhtuma kui lastesse. Seminar on näidanud mulle, et ei tohi ja on täiesti vastumeelne selline käitumine kui sa hakkad kedagi eristama kellestki teisest, sest ideaalseid stereotüüpe ei tohi endas tekitada.

Puuetega inimesed on võimelised ja saavad iseendaga hakkama. Peab meeles pidama, et isegi need, kes ei räägi hästi ega oska ennast piisavalt korralikult väljendada on sisemas inimesed, kes ei ole lollid ega lapsed. Olen tutvunud siin inimestega, kes on pidanud elama kogu oma praeguse elu ratastoolis ning keda tihtipeale võetakse kui alamaid liike, sest arvatakse, et nad ei ole võimelised ning vajavad ööpäevaringset abi, aga reaalsus näitab, et mingid väiksed takistused ei tee neist alamaid vaid just tugevaid inimesi. Tänu nende puudele on nad arenenud sisemas rohkem kui need, kes peavad ennast normaalseks, aga reaalsus on näidanud, et nende sisemine elu ega käitumine on rohkem lapselikum kui puuetega inimestel. Siin on inimesi, kes on füüsilise puudega, aga nad on targad ning vägagi iseseisvad. Nad käivad tööl ning teenivad iseseisvalt raha ega vaja valvet nagu vajab seda laps. Ma tunnen ennast isegi kohati lollina, sest siia tulles olin ma arvamusel, et puuetega inimesed on kui steretüübid, keda me kõik jagama kategooriadesse.

Kokkupuude puuetega inimestega ning väga kasulik tagasiside inimeselt, kes teab ning mõistab seda asja paremini, on näidanud mulle, et ainuüksi faktid ning mingid teadmised ei ole õiged alused, et inimesi teistmoodi kohelda. Ma usun, et inimestel on raske mõista seda, et nad jagavad inimesi gruppidesse ning see ei pruugi neile endile nähtav olla, aga info sellest, kuidas inimene räägib ning käitub näitab, et nad ei jaga seda. Ma olin ise ka alguses šokis kui mulle seda räägiti, aga kui sa hakkad iseenda käitumist jälgima on näha, et see eelarvamus ning jagamine on see, mida sa just neile väljandad ning mida tegelikult nad mõistavad ja taluvad. Keegi ei taha, et neid jaotatakse gruppidesse ning kellegile ei meeldi tegelikkuses kritiseerimine ning halva tagasisideme andmine, aga elus on hullemaid asju, millega leppida.

Ma olen elanud terve elu ilma ühegi puudeta ega ole pidanud läbi elama asju, mida paljud puudega inimesed peavad. Muidugi on olnud mul raske lapsepõlv, halvad kogemused ning palju kriitikat, aga ilma nende asjadeta ei oleks ma tugev ja iseseisev inimene. Sama asi on ka neil, kellel on puue, aga nad on kasvanud sisemas tugevateks ning iseseisvateks inimesteks. Nad hindavad asju rohkem kui need, kes on saanud palju matetiaalseid asju ja elanud terve elu ühes kindlas mullis, sest materiaalsed asjad ning ülehoolitsemine ei tee kunagi kedagi õnnelikuks, kui nende sisemises maailmas valitseb tühjus. Inimeste paremaks mõistmiseks, pead sa  mõistma iseennast ning seda, et keegi pole ideaalne ning täiuslik.

Liisa


The project is financed by program Youth in Action